Uudised

Laenutaotlusele negatiivse vastuse saamine on alati ebameeldiv üllatus. Eriti siis, kui sissetulek on olemas, ettevõte tegutseb edukalt ja tagatiseks on pakkuda kinnisvara. Keeldumine tekitab sellisel juhul lausa ebaõiglustunnet.
Krediidiandjad ei tee aga otsuseid emotsioonide, vaid andmete ja riskianalüüsi põhjal. Taotlusi läbi vaadates pööratakse tähelepanu väga kindlatele “punastele lippudele”, mis on peamisteks põhjusteks eraisikute ja ettevõtete laenutaotluste tagasilükkamisele.

Kinnisvara flippimine on populaarne viisi kinnisvaraturul kapitali kasvatada. Lihtsustatult tähendab flippimine seda, et ostetakse räämas, remonti vajav või mõne muu probleemiga kinnisvara, tehakse see korda ning müüakse seejärel kasumiga edasi.
Kuigi idee tundub lihtne, sõltub edu objekti valikust, kulude täpsest prognoosimisest ning realistlikust müügiplaanist.

Kinnisvara ehitamine ja renoveerimine on iga ettevõtte jaoks oluline investeering, mis nõuab enamasti märkimisväärset kapitali. Kuigi mõnikord on võimalik vajalikud tööd finantseerida omavahenditest, ei pruugi see olla kõige mõistlikum lahendus. Võõrkapital on tihti odavam kui omakapital ning lisaks võimaldab selle kasutamine säilitada likviidsust.
Laenufirmad pakuvad kinnisvara arendusprojektideks erinevaid laenutooteid ning suure tõenäosusega leidub nende hulgas sobiv lahendus igale projektile.

Isegi kasumlik ettevõte võib ühel päeval avastada, et pangakontol on ebamugavalt vähe raha. Paberil pole numbritel midagi viga, kuid reaalsuses puudub vaba raha jooksvate kulude katmiseks. See on klassikaline rahavooprobleem. Rahavoog on ettevõtte vereringe – kui see seiskub, satub ohtu kogu äri.
Sellises olukorras on laenutooted loogiliseks päästerõngaks. Kuid laenuraha ei ole võluvägi, mis kaotab juhtimisvead. Laen on lahendus vaid siis, kui see toimib sillana, mis aitab ajutistest raskustest üle saada.
Millal on rahavoo augu lappimine laenuga äriliselt õige samm, milliseid laenutooteid selleks kasutada ja millal tuleks laenutaotlus hoopis esitamata jätta?

Elus tuleb ette olukordi, kus ambitsioonikad plaanid nõuavad rohkem raha, kui igakuine sissetulek või tagatiseta laenud võimaldavad. Kodu renoveerimine, ettevõtlusega alustamine või enese harimine ei pea jääma selle taha, et vajalikku rahasummat parasjagu kontol ei ole. Kinnisvara tagatisel laen ehk hüpoteeklaen on üks paindlikumaid viise suurema kapitali kaasamiseks.
Arusaadavalt tekitab mõte oma vara tagatiseks seadmisest kõhklusi. Käesolevas artiklis selgitame, kuidas kinnisvara tagatisel laen töötab, millal see on mõistlik ning millega tuleks otsuse tegemisel kindlasti arvestada.

Finantskohustuste võtmine näiteks kodu ostmiseks, auto liisimiseks või ootamatute kulutuste katmiseks on sageli elu loomulik osa. Aja jooksul võivad aga muutuda nii majanduskeskkond, sissetulekud kui ka laenutingimused. See, mis tundus mõistlik laenuleping mõned aastad tagasi, võib täna osutuda tarbetult kulukas.

Laenude refinantseerimine ehk olemasolevate kohustuste asendamine ühe uue, soodsamate tingimustega laenuga on finantslahendus, mis võimaldab vähendada igakuist maksekoormust ja saada oma rahaasjad paremini kontrolli alla. Kuidas aga aru saada, kas refinantseerimine võiks olla sinu jaoks kasulik?

Siin on kuus märki, mis viitavad sellele, et laenu refinantseerimise võimalust tasub lähemalt uurida.

Kodu vajab remonti, hambad tuletavad end valusalt meelde või kripeldab hinges soov võtta lõpuks ometi ette see unistuste puhkusereis? Soove ja vajadusi on erinevaid, kuid mida teha, kui nende elluviimine nõuab suuremat summat, kui igakuine palgapäev lubab? Sellistes olukordades kerkib üles dilemma: kas koguda vajalik summa ise või võtta laenu?
Esmapilgul tundub säästmine enamasti õige ja riskivaba valik. Nii väldid intressikulusid, ei võta endale täiendavaid kohustusi ja magad öösiti rahulikult. Samas ei ole elu alati nii lihtne. Mõnikord võib eesmärgi edasi lükkamine osutuda kulukamaks kui laenu võtmine. Mõnel juhul ei anna tervis või lagunev katus aga üldse ootamiseks aega.
Õige otsus peitub sinu eesmärgi, ajafaktori ja finantsolukorra tasakaalus. Vaatame lähemalt, millal on säästmine sinu parim otsus ja millal pole laenu võtmises mitte midagi taunitavat.

Elu on ettearvamatu ja rahaliste raskuste eest pole keegi päriselt kaitstud. Haigestumine, töökoha kaotus, elukalliduse järsk tõus või ootamatu suurem väljaminek võivad viia selleni, et igakuiste arvete ja laenumaksete tasumine käib üle jõu. 

Makseraskused on teema, millest räägitakse liiga vähe, kuna sellega kaasneb sageli häbitunne. Kõige olulisem on aga mõista: makseraskused ei defineeri sinu väärtust inimesena ja sellest olukorrast leidub alati väljapääs. Pea liiva alla peitmine ja meeldetuletuskirjade ignoreerimine teevad probleemi ainult suuremaks. Parim moodus oma finantstuleviku kaitsmiseks ning närvide säästmiseks on kiire ja konkreetne tegutsemine.

Siin on seitse praktilist sammu, mis aitavad makseraskustega toime tulla.